Lapsed on veendunud, et metsas toimub midagi kahtlast ja just sellepärast nurjus nende põgenemine. Vaikselt hakkab laager oma lahedate tegevustega kõigile järjest enam meeldima. Ainult Marta tunneb endiselt, et laagrielu pole tema jaoks ja mure vanemate pärast aina kasvab. Kui Marta avastab, et teised ei tahagi enam põgeneda, otsustab ta minna üksi.