Armastatud saade Tuuli Roosma perekonna Siberisse kolimisest ja uue eluga kohanemisest taas ekraanil! Tuuli, tema mees Arbo ning nende kaksikud pojad Andres ja Kristjan pakivad kodus asjad ja lähevad vastu tundmatule tulevikule. Kaugel Siberi kolkas tegutseb vissarioonlaste ususekt, kellest Arbo hakkab dokumentaalfilmi väntama ja kelle seas nad järgmise suve, sügise ja talve veedavad.
Viis ööpäeva rongis on toonud meid 6000 km kaugusele Eestist. Meile on elamiseks määratud maja, mille viimased asukad olid kaks kassi ja koer. Romantiline ettekujutus Siberist ei vasta tõele. Nagu ka ootused ökokülast. Oleme karsklaste küla elamiskõlbmatus majas, kus näib ööbida olevat võimalik vaid purjuspäi.
Esimene öö meile määratud majas on õudus ilma unenäota. Hommikul on Tuuli valmis kolima lastega telki ning pakkuma end toidu eest abitööliseks. Eksperimendi mõttes otsustatakse siiski maja katusest keldrini puhtaks küürida.
Arbo võitleb siberi karuputkega. Tuuli võitleb musta pesuga. Lapsed võitlevad kurjade pääsukestega.
Meie lapsed on sattunud paradiisi. Guljajevka küla on mängukaaslasi täis. Vissarionlased pööravad lastele suurt tähelepanu - neid usaldatakse ning seega on nad ka väga iseseisvad. Lapsi kasvatab kogu küla ühiselt.
Vissarionlaste eluideaal on ühiskond ilma rahata. Meie pole sellega siiski arvestanud. Ent meilgi saab raha otsa. Kuidas saada söönuks, kui meie põld on alles viljade ootel, aga raha söögi ostmiseks ei ole?
Enne Siberisse tulekut kartsime kõige rohkem nälga jäämist. Kuulsime, et vissarionlased ei söö midagi loomset: liha, kala, piimatooteid ega mune. Kohapeal kohtusime ka toortoitlaste ja savisööjatega. Jagasime lõunalauda mehega, kes toitub valgusest. Mida sööme meie?
Vissarionlased usuvad, et maailm nagu meie seda teame, lõpeb peagi. Saadame värskeid uudiseid maailma lõpust.
Otsustame oma saatusele sammukese vastu tulla ning kolime ennustuses meile määratud majja. Ootasime kergemat elu, ent uus maja toob uued väljakutsed.
Alistuv naine ja otsusekindel mees moodustavad tõeliselt õnneliku paari. Nii usuvad vissarionlased. Tuuli sõidab kursustele alistumist õppima.
Vissarionlastel on iga päev talgud. Ühist tööd teeme meiegi. Ent kõik ei lähe viperusteta.
Loodus ei ole siin ainult kaunis nagu filmis, nüüd on ta meie ümber. Arbo võitlus kärbestega jõuab uuele tasemele, kui ilmuvad pistekärbsed, kellel on kolm elu.
Vaatame, kuidas Siber on meid muutnud. Mida on meil siit kaasa võtta oma linnaellu? Kas keskeakriis on seljatatud?
Kuidas saabus ja möödus maailmalõpp, mis toimus jõulude ajal ja kuidas võetakse Siberis vastu uut aastat?